Haav on igasugune keha pehmete kudede vigastus. Seega esineb haavu kõige sagedamini nahal. Tavaliselt põhjustab haavu mõni füüsiline vigastaja ehk kolmas osapool, olgu selleks nuga, kõva pinnas (nt sillutis) või putuka astel. Haavu võib liigitada lõike-, muljumis-, rebimis- ja torkehaavadeks.
Lõikehaava põhjustajaks on sile ja terav ese, näiteks nuga. Enamasti on lõikehaavu kõige lihtsam ravida. Tihtipeale on sellise haava ravimisel kõige raskemaks osaks verejooksu peatamine. Igasuguse operatsiooni käigus tehtavaid sisselõikeid tuleb kindlasti pidada seda tüüpi haavadeks ning siin- nimetatud ained võivad aidata lõikusest tõhusamalt taastuda.
Muljumishaav tekib tömbist esemest, mis vigastab nahaaluseid kihte ilma nahka purustamata (vt verevalumid).
Rebimishaava puhul on pehmed koed jõuliselt lõhki rebitud, jättes haavale ebatasased
Alljärgnevatel linkidel klikates nõustute kasutustingimustega.
